Prognoositakse, et juba 2025. aastaks on tavalised keskmise suurusega elektrisõidukid odavamad kui nende sisepõlemismootoriga analoogid, selgub uurimiskeskuse läbiviidud uuringust. Teadlased töötasid välja mudeli, et hinnata transpordisektori eeldatavaid tulevasi kulusid ja uurida stsenaariume kliimakaitse eesmärkide saavutamiseks. Energeetika- ja kliimainstituudi teadlaste uuringutulemused näitavad, et akud ja kütuseelemendid hakkavad tulevikus domineerima, samas kui "elektroonilised kütused" mängivad maanteetranspordis väga väikest rolli.
Alates 2035. aastast ei registreerita Euroopa Liidus uusi bensiini- või diiselmootoriga autosid, välja arvatud elektroonilisi kütust kasutavad sõidukid. Sellise otsuse tegid EL-i liikmesriigid selle aasta märtsis. Seetõttu ei ole sisepõlemismootorite täielik keelamine enam kõne all; küsimus on selles, millised jõuülekandesüsteemid hakkavad tulevikus sõiduautode sektoris domineerima.
Analüüs näitab, et enamikul juhtudel muutuvad lähiaastatel odavamaks alternatiiviks elektrisõidukid ning see trend jätkub ka pikemas perspektiivis. See on tingitud elektrisõidukite positiivsest tehnoloogilisest ja majanduslikust arengust ning sisepõlemismootorite kütuste kallinemisest.
See suundumus ei kehti mitte ainult autode, vaid ka busside ja veoautode kohta. "See, kas akud või kütuseelemendid tasuvad, sõltub nende vastavatest rakendustest ning elektri- ja vesinikukulude arengust. Üks on aga selge: kõigil uuritud juhtudel on sisepõlemismootorid kõige kallim valik."
Sõiduautode sektoris hakkavad uutes registreerimistes domineerima elektrisõidukid. Akud jäävad domineerima kuni sajandi lõpuni. Alates 2030. aastatest omandavad kütuseelemendid ka märkimisväärse turuosa tänu madalamatele jõuülekande- ja vesiniku tootmiskuludele. Tarbesõidukite sektoris elektriliste jõuallikate turukasv veidi viibib. Sellegipoolest on teadlaste hinnangul elektrisõidukitel ka siin tulevikku, kuigi akude ja kütuseelementide tasakaal võib kalduda pigem suuremate ja raskemate sõidukite vesinikkütuseelementide poole.
